[KES] Kihnu sõnaraamat

.lipka <.lipka, .lipkad> kalakujuline tinast tursaõng ▪ Olõ iä mies, tie miolõ kua lipka Ole hea mees, tee mulle ka tursaõng

maik <maegu, .maiku>
1. maik, maitse ▪ Saᵉnt maik suus Halb maiste on suus; Iä maeguga Hea maiguga (maitsev) || .maiku .katsma maitsma; maitset proovima ▪ Tulõ, katsu mede õllõ maiku kua Tule maitse meie õlut ka; Andkõ miolõ kua maiku katsu Andke mulle ka maitsta. Vrd magu2
2. mõnu, lust ▪ Juõdikuga põlõ kellegi maik elädä piltl Joodikuga pole mingit mõnu koos elada; Mis maik sel tüel viel ond, kui inimene külmetäb piltl Mis lusti sest tööst enam on, kui inimene külmetab

.numbõr <.numbri, .numbõrt> number ▪ Ütle oma tillevoni numbõr kua Ütle [mulle] oma telefoninumber ka; Kui tämä numbrisi mõestaks kirjuta, tämä tieks paelu paramad laevad Kui ta numbreid oskaks kirjutada, teeks tema palju paremad laevad

pirn <pirni, .pirni> pirn; pirnipuu (Pyrus) ▪ Aidas kasus mjõtu pirni Aias kasvas mitu pirnipuud; Anna miolõ kua üks pirn Anna mulle ka üks pirn || piltl hoop; tabav ütlus, põnts ▪ Sia suaskid aru, et sie pirn käüs sio kohta Kas sa ei saanudki aru, et see pirn käis sinu kohta

puᵉnt <pundi, .punti> kõnek kamp; punt; kimp ▪ Mjõtu punti teitel pühädes läbi käüs? Mitu kampa teil pühade ajal [majast] läbi käis?; Rahvas oidis mjõtmõssõ punti Rahvas hoidus mitmesse punti; Õngõd ühte punti läin Õnged on puntrasse läinud; Nopi miõlõ kua üks punt lillesi Nopi mulle ka üks kimp lilli || ljõna puᵉnt van linapunt (soetud linapeod keerutati kokku ja pandi 4–5 kaupa punti)

.tõotama <.tõota, .tõota> tõotama; lubama ▪ Mis sä mulõ kua tõotad? Mis sa mulle ka tõotad?; Siis tõotas ää, et enäm ei jõuõ Siis andis tõotuse, et enam ei joo; Tõotasimõ päräst abi luõmu toemõndama tulla Tõotasime, et pärast tuleme appi loomi talitama; Isä tõotas selle koha kahelõ pojalõ puõlõks Isa lubas selle [talu]koha kahele pojale pooleks

vana <vana, vana ~ vanat; keskv vanõm>
1. omds vana ▪ Tuariraba juba vana, tulõb uus tuargassõ panna Taariraba on juba vana, tuleb uus taariastjasse panna; Vanõmi inimesi piäb kuulama Vanemaid inimesi peab kuulama || vana, teatava vanusega (hrl koos arvulise suurusega) ▪ Kui vana mia võesi olla Kui vana ma võisin olla
2. nimis vana inimene; vanaisa; isa; vanaema; (looma kohta) ▪ Vana mõtlõn, et kui sie piäb, siis piäseb ää Vana oli mõelnud, et kui see (jäätükk) vastu peab, siis pääseb ära (mereõnnetusest); Naabrivana oli miolõ kua ühe moosilevä tein Naabri vanaema oli mulle ka ühe moosileiva teinud; Vana poegõga oli kõiu piäl Vana [hallhüljes] oli poegadega suurel jääpangal; Vanaaᵉtt nurkõs, süle leväkanniku täüs (mõistatus) Vanaisa nurgas, süli leivakannikaid täis (= leivaahi; keris)

üksite üksiti; ühtlasi ▪ Kui sia puõdi lähäd, tuõ miolõ üksite paᵉkk suõla kua Kui sa poodi lähed, too mulle üksiti pakk soola ka